Tavaliselt on nii, et kui ma midagi huvipakkuvat loen, kuulen või näen, siis võtab mul selle idee täideviimine omajagu aega. Just nagu oli Boeuf Bourguignon'ga - vajaminev vein seisis pea kolm kuud veiniriiulis ja lihtsalt o o t a s. Ja nüüd oli sama lugu isetehtud pastaga. Kes seda enam mäletab, kust ma selle isetehtud pasta idee üldse sain, aga peas helises ta mul ka vast kaks, kui mitte kolm, kuud. Käisin isegi Tartu Kaubamajas pastamasinat silitamas, aga minust ta sinna õnnetult maha jäi - enne sellise elaniku koju toomist peaks ju ikkagi selgeks tegemas, kas minust üldse pastategijat saab ja kui saabki, siis kas see isetehtud pasta maitseb ka. Aga nagu eelmiselgi korral, olin ma juba paar vajalikku asja koju varunud. Taignalõikur ja durum nisujahu.
Omajagu aega võttis ka täidise välja mõtlemine. Erinevatest kohtadest uurides leidsin täidisteks ainult ricotta ja lisandiks mõni maitsetaim, aed- või juurvili. Mina võiks ju sellist isegi süüa, aga meespoole jaoks pole sööki ilma lihata. Tüüpiline. Forelli- ricotta täidis tundus sellessuhtes päris sobiv. Mõeldud ja peaaegu tehtud..
Nii. Pastategu. Millegipärast arvasin, et pastategu on midagi keerulist, kallist ja nõuab spetsiaalseid vahendeid- teadmiseid. Aga ei ole ju nii. Jahu, muna ja hea oliivõli - kõik laual kokku segada, viis minutit sõtkuda, pool tundi seista lasta ja võib rullima hakata! Kõige raskem on ehk see, et taigen tahab igale poole kinni jääda. Seega minu soovituseks oleks see, et jahu tuleb panna nii peale, alla ja igaks juhuks ka vahele. Lühidalt: jahuga võib pidevalt ja julgelt vehkida :D
Kuna mul pastamasinat polnud, siis tegin kogu töö tavalise taignarulliga - saab hakkama, aga taigent on suht keeruline õrnõhukeseks saada. Seega ongi minu ravioolid keskmisest paksemad, aga samas mõnusad käsitsi tehtud ja kodukootud :)
Täidis:
100 g ricottat
300 g forellifileed
värskelt jahvatatud pipart
soola
praadimiseks võid
Kuumutada pann, sulatada seal tükike võid ja panna forellifilee (nahk allapoole) pannile. Fileele panna peale veel paar väikest võitükikest ja katta pann kaane või fooliumiga. Küpsetada forelli madalal kuumusel seni kuni filee on omandanud heleroosa värvuse. Maitsestada soola ja pipraga.
Tükeldada forellifilee väikesteks tükkideks ja segada ricottaga. Maitsestada soola ja pipraga ning tõsta külmkappi seisma.
Taigen:
3,5 dl nisujahu
3,5 dl durum nisujahu
6 muna
3 sl oliivõli
Segada jahud omavahel ja kallata lauale. Teha keskele süvend, lüüa sinna munad ja valada hulka oliivõli. Hakata jahu vaikselt munaseguga segama, kuni moodustub ühtlane taigen. Sõtkuda taigent kergelt jahusel laual 5 - 7 minutit. Tulemuseks peab olema kergelt läikiv ühtlane taignapall. Katta taigen kausiga ja jätta pooleks tunniks rahunema.
Puistata lauale jahu, jagada taignapall kolmeks - neljaks ja rullida taigen nii õhukeseks kui võimalik. Taigen jääb väga kergelt laua külge kinni! Jagada rullitud taigen kaheks võrdseks ribaks (sõltuvalt sellest, kui suuri ravioole soovitakse). Pintseldada alumine riba kergelt veega ja panna iga 5 cm kohta 1 tl täidist. Seejärel panna peale teine taignariba ning alustades keskelt suruda kätega tainast kokku, et üleliigne õhk eemalduks. Tupsutada tainast täidise ümber, et kaks taignapoolt omavahel kokku jääks. Lõpuks lõigata taignakettaga või noaga välja sobivad ravioolid. Panna valmis ravioolid jahuga kaetud küpsetuspaberile või köögirätikule.
Kuumutada suures potis vesi keemiseni. Lisada nii palju soola, et vesi oleks parajalt soolane (ravioolitaignas ju soola pole), lisada veidi õli ja keeta ravioole 3- 4 minutit. Tõsta valmis ravioolid sõela või vahukulbiga potist välja ning serveerida kohe sulatatud või ja riivitud parmesaniga.
No comments:
Post a Comment